Retsensioon filmile ,,Nimed marmortahvlil." "Nimed marmortahvlil" on Albert Kivikase romaanil põhinev lugu. Tegevusajaks Vabadussõda ja tegelasteks Tartu koolipoisid, kes oma kõhklustest ja klassivahedest üle saades rindele rahvusriiki looma lähevad. See film on püüd tuua tänapäeva inimesteni seda, mis on oluline Eestile ajalooliselt. Filmi vaadates tunnetasin selgelt seda, et inimloomus on läbi ajaloo üks ja see sama olnud muutunud on vaid keskkond. See film toob palju lähemale need inimesed ja nende mõtted, kes vabariigi sünni juures olid, mis omakorda väärtustab ajalugu ka tänapäeva noorte jaoks. Me oleme sõjas. Käimas on lahing
Neile kuulusid riigiametnike ja preestrite ametikohad, neile kuulus õigus tõlgendada tavaõigust ja nemad olid senati liikmed. Nad olid enamasti jõukad ning omasid suuri maavaldusi. Plebeidid mittepatriitssed Rooma kodanikud, kes osalesid ka rahvakoosolekutel. Nende vaesus tingis patriitsidel võlgu võtmise ning sellest tulenevalt orjastamishirmus elamise. Mitte kõik plebeid polnud vaesed, rikkamad nõudsid võrdseid poliitilisi õigusi. Klassivahedest tingituna kestsid patriitside ja plebeide vahelised konliktid terve vabariigi kestel. Kuna plebeidele kuulus enamus sõjaväes ei saanud patriitsid nende nõudmistele vastu hakata ning see viis plebeide esindajate rahvatribuuni valimiseni. Plebeide nõudmisel koostati ka esimene seadustekogu: 12 tahvli seadused. Kuigi need olid plebeidele üsna karmid, andis see neile mingisugusegi aluse oma õiguste eest võitlemisel. Plebeide nõudmised
annaabi.ee 
