järgnes mõne aja pärast nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes põllumajandus- vähenes nii teraviljasaak kui loomade arv, tootlikkus. Võimu kindlustamiseks alustas Stalin 1934.a vägivallakampaania, mis on tuntud suure terrori nime all. Lisaks klassivaenlastele hakati tapma komparteid, julgeolekuorganeid ning armeed (ehk inimesi, kes olid aidanud Stalini poliitikat). Stalini tapmised aeti rahvavaenlaste kaela ning mõrvade eest tapeti maha n-ö süütuid inimesi. Peagi tapeti kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu vähemusrahvad. Loodi ülemaailmne sünnitöölaagrite süsteem, kus vangid surid massiliselt ebainimlike tingimuste tõttu. Hukkunute arvuks peetakse 40milj
talupoegadelt kõik jõuga, vilja varumise eest ähvardas surmanuhtlus 2. 1932-1933 Suur nälg (inimsöömise esinemine) 3. Sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse: jõukamad talupojad kulakuteks, saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse (Kokku küüditati 1929-1933 ligi 9 miljonit talupoega) 4. Raske hoop põllumajandusele Suur Terror 1. 1934 Stalini vägivallakampaania seni oli suunatud klassivaenlastele, aga nüüd ohvriteks kompartei, nõukogude võimu keskasutus, julgeolekuorganid, armee, rahvusvähemused, rahvavaenlased 2. Sunnitöölaagrite süsteem GULAG ebainimlikud tingimused, töölised surid massiliselt, üle jõu käiv töö 3. NSVL välispoliitika agressiivne erinevalt Hitlerist peitis Stalin osavalt oma kavatsusi
annaabi.ee 
