Lapsekeskne kasvatus
individuaalsete õppekavade ajutisem või püsivam moodustamine igale kooliastmele ja-tüübile
omasel viisil.
Põhitõed: 1)Kooli tulevad lapsed erinevad oma teadmiste, oskuste ja eelduste poolest. 2)
Aeglased ja kiired arenguperioodid. 3) Laste edasijõudmine ja arenemine on erinev eri
õppeainetes. Järeldub, et kool peaks loobuma arengutaseme sidumist klassiga.
Õppimis töö- ja õppimisharjutused ning mõtlemisoskus on sobivad rühmitamise alused.
Klassivabadus tundub olevat ligitõmbav alternatiiv koolitöö organiseerimiseks eriti hõredalt
asustatud piirkondade väiksestes koolides.
Õppekava teatud valdkondades on nende meelest vaja isegi sihipäraselt püüda heterogeensete
õpilasrühmade poole.
Soome klassideta õpetuse pooldajad alahindavad kollektiivkasvatuse eesmärke ja tähtsust.
Kooli kollektiivkasvatusega püütakse tagada vaid see, et eri indiviidid omavahel toime
tuleksid, et neid sotsialiseeritaks.