Eesti sotsiolektide seisund
- klass kui tegelik või potentsiaalne sotsiaalne või poliitiline jõud.
Mida saame öelda Eesti ühiskonna kohta?
Praegu on Eestis kujunenud välja klassid esimeses tähenduses ning on kujunemas teises ja
kolmandas tähenduses. Nüüdseks on diferentseerunud klassikuuluvuse alusel hariduse
saamise võimalused, palk jne. Sotsiaalse hierarhia ülaosas saab rääkida juba elustiili ja
sotsiaalsete huvide mõttes formeerunud klassidest.
Nagu nägime eespool, on klassitunnuseid sotsiolingvistikas püütud võtta kokku kui ühte
tervikut. Selle aluseks on asjaolu, et läänemaailmas on need tunnused suurel määral kindlas
omavahelises korrelatsioonis: kõrgem haridus tähendab üldjuhul kõrgemat ametit ja
suuremat palka jne.
Eestis on selles osas suuri probleeme. Nõukogude ajal ei olnud mingit erilist korrelatsiooni
nt ameti, hariduse ja sissetuleku vahel. Kõrgharitud inimesed said vähe palka, töölised
annaabi.ee 
