Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
Tallinnas kui suhteliselt ,,valmis" linnas piirdus
klassitsism peamiselt ümberehitustega; kõige rohkem Toompeal. Hoopis palju tehti aga
Tartus, kus 1775. aasta suur tulekahju ehitusmeistritele niivõrd vabad käed andis, et oli
võimalik isegi tänavavõrku kohendada ja peatänav (Rüütli) sirgeks tõmmata. Kui Tartu
raekoda (1778-1784, arhitekt Johann Heinrich Bartolomäus Walter) peegeldab veel
viimaseid baroki järelmõjusid, siis ülejäänud Tartu linn ehitati juba puhtalt
klassitsistlikuna, täpsemalt ampiirstiilis (nimetus tuleneb Napoleoni impeeriumist).
Selle paremad näited on Raekoja platsi hooned (platsi üks tiib on kahjuks hävinud) ja
Tartu ülikooli peahoone (Lisa 11) (Vahtre, 2000).
Kunst
19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli
taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht.
Baroksed elemendid, mida 17. sajandil kohtasime eeskätt metallitööstuses, tungisid
lillkirjana 18