"klassitsistlikuna" - 1 õppematerjal

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Tallinnas kui suhteliselt ,,valmis" linnas piirdus klassitsism peamiselt ümberehitustega; kõige rohkem Toompeal. Hoopis palju tehti aga Tartus, kus 1775. aasta suur tulekahju ehitusmeistritele niivõrd vabad käed andis, et oli võimalik isegi tänavavõrku kohendada ja peatänav (Rüütli) sirgeks tõmmata. Kui Tartu raekoda (1778-1784, arhitekt Johann Heinrich Bartolomäus Walter) peegeldab veel viimaseid baroki järelmõjusid, siis ülejäänud Tartu linn ehitati juba puhtalt klassitsistlikuna, täpsemalt ampiirstiilis (nimetus tuleneb Napoleoni impeeriumist). Selle paremad näited on Raekoja platsi hooned (platsi üks tiib on kahjuks hävinud) ja Tartu ülikooli peahoone (Lisa 11) (Vahtre, 2000). Kunst 19. sajandi algul Eesti kunstielu elavnes, selle tähtsam ajend oli Tartu ülikooli taasavamine ja eriti see, et ülikooli juurde loodi joonistuskool ja joonistusõpetaja koht. Baroksed elemendid, mida 17. sajandil kohtasime eeskätt metallitööstuses, tungisid lillkirjana 18