Klassitsism (1770 1870) Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Antiikkunsti eeskujude järgimine. 1)1770-1800 varaklassitsism 2)1800-1830 kõrgklassitsism Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast.
Prantsusmaa kolm ehitukunsti suurteost Pariisis on Pierre Vignoni kavandatud Madeleine'i kirik, Jean Francois Chalgrin'i Tähe triumfikaar ja Jacques Germain Soufflot'i Pantheon. Klassitsistlik stiil jõudis ka Ameerika Ühendriikidesse, kus tuntumad ehitised on Valge Maja ja Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Venemaal Admiraliteedihoone Peterburis ja paleeväljak koos Aleksandri sambaga ning Peastaabi kaarhoonega. Eestis kõige klassitsistlikumad ehitised on Tartu kesklinnas, näiteks Johann Wilhelm Krause Tartu Ülikooli peahoone, raekoda, kuid ka Stenbocki maja Toompeal ning paljud mõisad nagu Riisipere mõis. Sisekujundus Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad - pilastrid. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör ja munavööt. Tüüpilised
annaabi.ee 
