ajaloomälestiste hulka, kantuna ühtlasi ka riikliku kaitse all olevate objektide nimistusse. Üheks ansambliks aga liitis need kaks maja 18. sajandi keskel Hans Diedrich SCHMIDT, kes pani aluse ühele kuulsatest Pärnu kaupmeeste dünastiatest. Schmidt asutas siia 1741 aastal oma kaubakontori. Schmidti järglaste ajal muutis hoonetekompleks mitu korda oma ilmet, seda ehitati ümber, sellele tehti juurde ja pealeehitusi. Kaubamaja 100. aastapäevaks uuendati hooned baroksest klassitsistlikeks, 19. sajandi lõpupoole ühendati kaks maja sammastatud vaheehitusega. Kuni baltisakslaste lahkumiseni 1939. aastal kuulus Pühavaimu 8 maja H.D. Schmidti kaubakontorile. Pärast sõda kolis majja miilitsaosakond, bürgermeistrite ja raehärrade asemel liikusid tumedaks võõbatud seinte vahel sinimundrites korravalvurid, suuremad ja väiksemad sulid. 1975. aastal sai maja tõsiselt kannatada tulekahjus- hävis Heno maja katus, kannatasid puitvahelaed ning tiibehituste ülakorrused.
hooned, mille keskel on või on varem olnud sageli mantelkorsten. Seda tüüpi elamutele on omane raskepärane “maadligi” hoonemaht, originaaldetailid uksed ja aknad, aknaluugid, uksekäepidemed jne. kui need on säilinud, on arhailiselt rustikaalsed ja stilistiliselt seostatavad barokiajastuga. Aknad on olnud algselt sageli ruudukujulised ja barokile omase tihedaruudulise jaotusega, kuid sageli on need juba 19. sajandil muudetud klassitsistlikeks püstipidi piklikeks kuue ruuduga akendeks, nagu on tavapärane hilisematel puitelamutel. Vahel harva võib sellistes hoonetes leiduda ka kõrgema kunstiväärtusega detaile, näiteks barokseid ahje või maalitud talalagesid. Välisviimistluseks on tavaliselt silmapaistavalt lai rõht- või püstlaudis, mis seina löödud suurte käsitsi valmistatud sepanaeltega. Mõned kõige varasemad elamud võisid olla ka laudiseta, kuid juba alates 18
annaabi.ee 
