Kunsti ajalugu
Langhansuga
ühel ajal töötanud arhitekt W. Erdmanshoff jt. rakendsid oma ehitustes järjekindlalt antiigile
tuginevat lakoonilist laadi. Taandus kiriku ja lossiarhitektuur, suurt tähelepanu hakati
pühendama teatri - ja muuseumihoonetele.
19.saj. oli Berliinis kõrgklassitsismi tähtsaim arhitekt K.F. Schinkel ( 1781 - 1841 ), kelle
loomingus võib hilisemal perioodil näha ka historitsismile omaseid jooni. Klassitsistina
esindab ta aga saksa küpset klassitsismi, äratades tähelepanu oma täpse ja range, puhuti isegi
kuiva vormikõnega. Antiikarhitektuuri eeskujudele tuginedes projekteeris K. F. Schinkel "
Uue vahtkonna "( 1816 - 18 ) ja Vana Muuseumi ( 1822 - 307 ) hooned. Uue vahtkonna
ruudukujulise põhiplaaniga hoonel on neli erinevat, aga rangelt sümmeetrilist fassaadi.
Peafassaadil kuue sambaga portikus, friis on liigendatud triglüüfide ja metoopidega,
kolmnurkviilul skulptuurikaunistus