Üldine Teatriajalugu I
Shakespeare'ist kuulnud. Arvas, et tal jääb puudu reeglitest, muu kõik geniaalne. Reeglitest ehk
siis heast maitsest. Shakespeare'il tema meelest üle pakutud, liiga kirglik ja robustne, liiga palju
kõike. Romantikud nimetavad seda aga loomulikkuseks seda, mida Voltaire nimetab metsluseks
ja robustseks. See vabadus imponeeris just romantikutele, Shakespeare oli nende ülim etalon.
Kui algab romantikute võitlus klassitsistidega, siis võtavad nad Shakespeare'i oma sümboliks,
klassitsistidel aga Racine. Voltaire ei võidelnud klassitsistidega vaid reformis seda. Voltaire
tundis, et ta vajab väikeseid kohandusi, reforme. Voltaire isegi tõlkis Shakespeare'i näidendeid,
kirjutas ka ise rea näidendeid tema mõjul (mitte esteetiliselt vaid ideoloogiliselt). See mõju
Voltaire'le näiteks religioossetele, poliitilistele konfliktidele keskendumine. Esmalt oli ta ikkagi
ühiskonnategelane. Voltaire oli siiralt veendunud, et kogu Prantsusmaa on vangla mitte aind
Basti