Klavessiin / Klavikord
populaarne 16.18. sajandil, peamiselt saksakeelsetel aladel, Skandinaavias ja Pürenee
poolsaarel. Pill kadus laiemast kasutusest 19. sajandi keskel, kuid sama sajandi lõpus taaselustas
Arnold Dolmetsch klavikordide ehitamise. Enamik enne 1730ndaid ehitatud pillidest olid väikesed
3-4 oktaaviga, hiljem oli oktaave 5-6.
Ajalooliselt kasutati klavikordi laialdaselt harjutamise pillina või abivahendina komponeerimisel.
Tänapäeval mängivad klavikordi eeskätt renessanss-, barokk- ja klassitsismiaegse muusika
fanaatikud.
Klavikord on tähelepanu äratanud ka teistes muusikastiilides, näiteks rockis on klavikordist
arenenud clavinet, mis sisuliselt on elektriline klavikord.
Klavikordis jooksevad enamasti ühepikkused keeled põiki läbi nelinurkse kõlakasti vasakult
paremale häälestuspulkade ehk virbliteni. Enne häälestuspulki ületavad keeled kõvera puust
roobi. Klahvide mängijast kaugemates otstes on väikesed messingist plaadikesed. Keeled, mis on
annaabi.ee 
