Klassitsismiaegne kunst Eestis Klassitsism On 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsis...
periood. Beethoveni esimesed teosed. Klassitsismi lõppu on raske määratleda, kuna sel ajal tegutsesid kõik Viini klassikud Viinis, ja Suur Prantsuse revolutsioon ning Napoleoni sõjad tekitavad ka segadust. Klassikalise stiili kujunemine Kuni 18.sajandini ,,tellis" muusikat õukond ja kirik, kuid 18.sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga, ning nende eluolust kirjutama. Klassitsismiaegne muusika ilustab lihtsat inimest, tema tavaelu, tema õnne ja rõõmu. Klassitsismiajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. See protsess oli alanud juba 18. sajandi alguse Itaalia muusikas( D. Scarlatti klaverisonaadid) ja jõudis lõpule Viini klassikute hulgas. Ajastu tähtsaim vorm- sonaadivorm, selle ülesehitus on järgmine: · Ekspositsioon- teema esitlus · Töötlus- teema arendus · Repriis- korratakse I osa, veidi muudetul kujul.
annaabi.ee 
