TÄNAPÄEVA MAAILM
järgnes modernsele. Ometigi ei kujuta postmodernne ühiskond erinevalt industrialismi-
postindustrialismi arengust endast modernse ühiskonna jätku. Pigem peavad
ühiskonnateadlased modernsust ja postmodernsust vastanditeks, tuues välja rohkeid erinevusi.
Modernne ühiskond (19. sajand – 20. sajandi esimene pool), mis tugines kapitalismile ja
tööstuslikule tootmisele, oli hästi organiseeritud. Seda iseloomustasid jaotus klassideks,
hierarhiline võimusüsteem ja bürokraatia. Lisaks klassisolidaarsusele oli tähtsaks
identiteedikujundajaks rahvusriik. Suhted klasside ja erineva kodakondsusega inimeste vahel
olid modernses ühiskonnas selged ja püsivad. Rahvusriikide selgepiirilisus võimaldas eristada
soomlasi, britte, prantslasi jt nende kodakondsuse alusel; klassijaotuse selgepiirilisus
võimaldas eristada Briti kaevurit Briti ettevõtjast või avalikust teenistujast. Samuti olid Briti
ja Soome töölised sarnased oma klassi alusel, kuid erinevad kodakondsuse alusel. Modernses