Ajaloo õpimapp
ennast iga viie aasta tagant ühtse rahvana, ning lauldes Ernesaksapoolt kirjutatud viisil Minu
isamaa on minu arm, tajuti ühteaegu oma jõudu ja jõuetust.
Sedamööda, kuidas üha ilmselgemaks sai Nõukogudes võimu olemuslik eesti-
vaenulikkus, seda selgemaks sai tõsiasi, et igasugune eesti kultuuri viljenemine on tahes või
tahtmata rahvusliku vastupanu akt.
Selge rahvuslik võit oli, kui suudeti ära hoida 11-klassilise eesti kooli muutmine vene
eeskujul 10-klassisliseks. Nõukogude Liidu raames oli võit seegi, et säilis emakeelne
kõrgharidus. Palju aitasid rahvusliku meele püsimisele kaasa rahvatants, mis olikoorilaulu
kõrval küllaltki populaarne, ja rahvamuusikaansablid.
Kultuuri kaudu teostatud vastupanu oli kahtlemata õilis, peenekoeline ja vägivallatu.
Kummatigi on neist ajajärkudest sündinud kaks müüti: et põllumees on eestipärasem kui
linnamees, ja et kirjanik olla on õilsam kui ärimees. See on silmapete. Tegelikult vajab iga
annaabi.ee 
