Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
Kuulmislangusega lastel on see
keeruline õppeprotsess, eriti kuuldeaparaate kasutavate laste puhul, kuna aparaadid võimendavad
kõiki helisid (Reilson, 2005). Ka kuuljatel on vestluse jälgimine keeruline, kui mitu inimest
korraga sõna võtavad. Kuulmislangusega lastele on aga läbisegi kõnelejate jutust arusaamine
praktiliselt võimatu (Müil, 2005). Kuulmislangusega laps ei suuda tavaliselt kuulata temale
mittesuunatud kõne, mistõttu jääb ta näiteks klassisituatsioonis ilma olulisest infost, mida
vastavad teised õpilased (Reilson, 2005).
Kuulmislangus mõjutab negatiivselt ka sõnavara arengut, lugemist ja kirjutamist. Eesti
keeles on sõnad tihti mitmetähenduslikud, kuid kuulmislangusega laps võib teada ainult ühte
tähendust. Eesti Kurtide Liidu (2007) arvates tuleks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja
mitmetimõistetavaid ütlusi. Reilsoni (2005) andmeil võib kuulmislangusega õpilase kuulmist