Eesti sotsiolektide seisund
vaeste rajoonid, rikaste eramajad ja vaeste slummikorterid). Kuid siiski ei moodusta Eesti
ühiskonnas klassitunnused ilmselt sellist homogeenset võrgustikku nagu Läänes. Meil on
nt oluline vahet teha erasektori ja riikliku sektori vahel. Erasektoris töötavatel inimestel on
seotud töö, palk ja haridus, riiklikus sektoris on see seotus palju segasem. Omaette
probleemi moodustab Eesti ühiskonnas mitmeti ja uduselt tõlgendatud keskklassi
probleem. Samas on Eestis oluliseks klassipiiritlejaks ka vanus, sugu ja rahvus. Noored,
mehed ja eestlased on saanud palju suuremad võimalused kõrgematesse klassidesse
tõusmiseks.
Seega on esimene probleem eesti sotsiolektide uurimustes teoreetiline küsimus, millised
tunnuste kogumid moodustavad just praeguses Eestis erinevaid klasse. Alles seejärel saame
hakata uurima, kuidas need on seotud keelega.
Klasside väljakujunemist teises ja kolmandas tähenduses takistab tavaliselt sotsiaalne
mobiilsus, ehk liikumine ühest klassist teise
annaabi.ee 
