CÉLESTIN FREINET
Celestine
Freinet peab paremaks kooli, mis toimib nagu suur pere. Ta leiab, et lapsed tuleb vabastada
kooli autoritaarsest ja karistavast painest, et nad ei tunneks hirmu kooli ees (Hytönen 2000).
Kool peab olema koht, kus laps õpib oma võimete kohaselt, iga laps saab edasi minna talle
sobiva tempoga. Väga tähtis on, et laps teeks seda innuga ja oleks huvitatud praktiliste
oskuste omandamisest.
Freinet meelest ei ole tähtsust vanuselistel klassipiiridel. Tema meeles on see kunstlik ja
vägivaldne.
Freinet leiab:
· kasvatus tähendab küpseda laskmist;
· oluline pole mitte teadmine, vaid oskamine;
· mälu ei arene treeninguga, vaid arendab töö;
· laps on kui täiskasvanu, talle pole vaja sundi väljaspoolt;
· loomupärane on lapsele töö, mitte mäng;
· laps suudab töötada pikka aega järjest;
· karistamine on vale;
· hinded ei ole head;
· laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd;