Friedrich Wilhelm Nietzsche
Nietzsche
üliinimene ei ole üldse hulga vaid indiviidi omadus. Siin nagu mujalgi on Nietzsche
lähenemisnurk individualistlik. Nietzsche ei taotle massilisust, mingit "kõrgemate
inimeste ühiskonda." Igasugune kollektivism on võõras sellele mehele ,kes otsib
inimese kõrgamaid võimalusi. Nietzsche on intellektuaalne elitist ja vaimne
aristokaraat. Kuid on oluline mõista, et see elitaarsus ja aristokraatia ei ole kaasa
sündinud, see ei ole klassiomadus. Nietzsche arutluse keskne teema on iseseisev
üksikinimene. Kui Nietzsche räägib hulgast, räägib ta üksikisikust. Nietzsche
"ühiskonnafilosoofia" on allutatud üksiku inimeses metafüüsikale. Nietzsche
üliinimene on metafoor, millega kujundliku keele meister tahab väljendada inimsuse
ideaali. Inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande
mis varem oli reserveeritud jumalale. Mingeid absoluutseid väärtusi ei ole; inimene
loob ise oma väärtused