Eesti sotsiolektide seisund
Enamik leitud sotsiaalselt varieeruvaid
keelelisi jooni on häälduslikud, st erinevus on selles, kuidas inimrühmad hääldavad teatud
häälikuid (nt kas, millal ja kui palju hääldavad sõna alguses h-d);
10
- samas grammatilised variaablid markeerivad sotsiaalset stratifikatsiooni teravamalt kui
hääldusvariaablid. Suurem osa grammatilisi variaableid töötavad klassimarkeritena;
- sotsiolektide piirid on eelkõige kvantitatiivsed, st erinevad rühmad ei erine mitte selle
poolest kas nad kasutavad või ei kasuta mingit keelelist joont, vaid selle pollest, kui sageli
ja millistes tingimustes nad seda kasutavad. On uuritud ainult mõningaid variaableid ja
nende piirid tavaliselt ei kattu. Seega: sotsiolektid pole sirgete piiridega nähtused vaid
moodustavad kontiinuumi, eriti kui võtta arvesse mitmeid variaableid;