Kliiniline psühholoogia
ja maniaga.
NEUROOTILISED, STRESSIGA SEOTUD JA SOMATOFORMSED HÄIRED
on toodud kokku tänu nende ajaloolisele seosele neuroosi mõistega ning psühhogeeniaga.
Kuigi häire kliiniline pilt ega tugevus pole sagedasti vastavuses psühholoogilise põhjusega
ja seetõttu pole psühhogeenia tänapäeval nii täpselt teada, kui seda mõni aeg tagasi arvati
olevat, on sõna neurootiline siiski säilitatud diagnostiliseks juhtniidiks nende kasutajate
tarvis, kelle jaoks see termin veel klassiloovat tähtsust omab.
Kliinilises pildis on esikohal ärevus, ägedas või kroonilises vormis, spetsiifilise või
üldistununa, puhtal kujul või segus depressiooni, hirmu jt. negatiivsete emotsioonidega.
Tähtsal kohal on ka ärevuse kehalised väljendused, mis kehakaudsetes e. somatoformsetes
sündroomides juhtivad või koguni ainsad sümptomid on.
Alarühmad on:
Foobsed ärevushäired e. foobiad
Muud ärevushäired (paanika, generaliseerunud ärevus)