Eesti sotsiolektide seisund
sotsiaalse mobiilsuse laine. Asja uurinud sotsioloogide väitel ei pea see aga paika (vt Saar
2001). Nad väidavad näiteks, et vaid viiendik töölistest liikus kõrgemasse klassi ja veel
vähem professionaale ja mänedzere kukkus tööliste sekka.
Siit teine probleem: uurida sotsiaalse mobiilisuse ja keele seoseid. Uurida nt seda, kas ja
kuidas on sotsiaalne mobiilsus seostud keele ja keelehoiakute muutumisega ja kas on
võimalik selliselt nt uurida klassiliikumisi keelest lähtudes. Kui aga juhtub, et ka eesti
keeleühiskonnas saame leida mõned keelenähtused, mida saab siduda nt oma kihist
kõrgemale püüdmisega, siis oleks võimalik kaardistada ka selliste inimeste ring.
Muuseas, eesti ühiskond on väga hea polügoon sotsiolingvistiliste uuringute jaoks.
Esiteks, tegu on väga väikese ühiskonnaga, millel on lisaks vaid mõned olulised
prestiizikeskused (Tallinn, vähem Tartu). See lubab uurida statistiliselt väga suurt protsenti
annaabi.ee 
