Õiguspsühholoogia konspekt
Ülikoolis kriminaalõiguse professsorina. Esimene eestikeelses TÜ-s kriminaalõigust lugev
professor. Tema luges saksa keeles loenguid ja lisaks ka kriminaalpsühholoogiat, õigusfilosoofiat
ning kriminaalõiguse teooriat. Õppinud Berliinis F.von Liszti juures, ilmutas juba tollal huvi
kriminaalpsühholoogia vastu. Tema väga mainekas peateos on `'Mõrva psühholoogia'' 1925
(ilmunud saksa, rootsi ja inglise keeles) kuulub kriminaalpsühholoogia klassikusse. Lõpetas elu
enesetapuga.
Empiirilise materjali kogus Bjerre Stockholmi keskvanglas, kus küsitles mõrvu toime pannud
kurjategijaid. Bjerre vestlusmeetod on lähedane nn mõistva psühholoogia põhimõtetele. Tähtis
pole mitte ainult see, mida isik enda kohta räägib, vaid ka see, mida ta jutuga iseenda kohta enda
jaoks märkamatult teatab. Mõrvareid kirjeldades jõudis Bjerre järeldusele, et kõik sellised isikud
on loonud enda jaoks uue psühholoogilise reaalsuse
annaabi.ee 
