Abistamine · Individualiseerimise võtted kolme põhiliiki: · Homogeensete klasside, rühmade, koolide moodustamine õpilaste mingi ühise tunnuse või tunnuste rühma alusel · Õpe heterogeensetes klassides ja rühmades, kus õpilaste erinevused on suured · Õppe läbimine individuaalselt erinevas tempos, teistest kiiremini või aeglasemalt Abistamise võimalusi 1 · Varasem kooliminek. Eestis kõige kasutatavam õppe kiirendamise meetod · Klassikursusest ülehüppamine. Eestis on suhteliselt harv nähtus, mujal populaarne · Ainekava ,,kokkupakkimine". Õppekava läbimine ettenähtust kiiremini, peamiselt praktiseeritakse üksikute ainete kaupa · Kõrgema taseme kursuste kuulamine. Võtta osa vanemate klasside tundidest või võtta valikursusi väljastpoolt ülikooli. TÜ Teaduskooli, TLÜ Õpilasakadeemia ja TTÜ Tehnoloogiakooli kursused Abistamise võimalusi 2 · Integreeritud õppekava. Lisaks üldharidusele
linnades, samas aga on suhtumine sellesse negatiivsem just seal ja ka maakoolides. Kuna see on ilmselt levinumaid praktikaid õppe dife- rentseerimises (mis ei pruugi alati olla seotud ka konkreetsete laste andekusega), siis on nende tulemuste tõlgendamine pigem keerukas – lapsi saadetakse varem kooli eri põhjustel (nt pole last võimalik kel- legi hoolde jätta). • Klassikursusest ülehüppamine – jäetakse vahele mõni klass, kui laps valdab selle õppekavas ette nähtud teadmisi ja oskusi. Selliseid juh- tumeid on Eestis ilmselt üsna harva, kuid see võib osutuda äärmiselt efektiivseks eriti põhikooli esimeses astmes, et tagada andekale lapsele võimalus õppida tema arengutasemele paremini vastavate kaaslaste keskel. Koolipraktikas on selle võtte kasutamise vajaduse “proovimi-