Vana-Kreeka kirjandus
Erinevalt oma Euroopa kolleegidest, kes tundsid rohkem huvi
ideede vastu, võtsid ameerika näitekirjanikud realismi kahel käel omaks.
Draamakirjanikud kujutasid kaasaja inimest kodanliku ühiskonna vastuoludes, asetades rõhu
1) inimelu määravatele välistele oludele
2) hingeelulistele konfliktidele.
1950. aastatel leidis aset taasärkamine briti teatris, mis peegeldas pettumust uue, võrdsusele
suunatud ühiskonna ootustes. Tolleaegne näitekirjandus oli minevikus elav ja klassikeskne,
täis salonge, tühist jutuvada ning tennisemängu rõõmu. "Noored vihased mehed", kes nüüd
sellele reageerides näidendeid kirjutasid töölisklassi elust sõjajärgse Suurbritannia
lämmatavates oludes , andsid hääle kompromissitutele mässajatest kangelastele. Aine on
pärit alamklasside elust, mida lausa naturalistliku täpsusega kujutati. Näidendid oli valitseva
elulaadi ja vaimsuse suhtes teravalt kriitilised. "Noorte vihaste meeste" J.Osborne,
J.Ardeni, S.Delaney, A
annaabi.ee 
