1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest. Ülevabariigilise laste- ja noorsoolavastuste ülevaatuse laureaat "Buratino" laulutekstide eest. 1979 - Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. Medal "Noorte lavajõudude ülevaatus" "Olevuste" lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis. 1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest. Sirbi ja Vasara aastapreemia luuletuse "Soov" ja artikli "Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering" eest. 1985 Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "Soov" eest. Rapla rajooni teatrikuu preemia Voitinski rolli eest ("Armastus ja surm") Theodor Altermanni medal seoses Draamateatri rajaja 100. sünniaastapäevaga.
Ta tõi kaasa vene teatri koolkonna mõjusi, eriti sümbolistlikut lavatunnetust (teda kutsuti "viimaseks romantikuks"). Sepp tõi lavale Surgutsovi impressionistliku "Sügise viiulid" (1920), Dickensi sentimentaalse "Kilk koldel" (1920) ja Andrejevi sümbolistliku "Inimese elu" (1921). Läbi Sepa tööde kajastus vene lavamõjude mõju ja huvi karnevalliku maskimängu ning commedia dell'arte improvisatsioonide vastu. Kõrvuti sümbolismi kammerlikkusega ilmnes Sepas aga ka suurejooneliste klassikalavastuste anne (1922 Sophoklese "Kuningas Oidipus" ja 1923 Schilleri "Orléans'i neitsi", mida mängiti Üldlaulupeol vabaõhuetendusena). Edasi suudus Sepp ka ekspressionistliku stiili suunas. Peale Draamateatri töötas Sepp veel Vanemuises, Estonias ja Draamastuudios ning Lavakunstikooli õppejõuna. . 18. Ekspressionism ja Hommikteater. Ekspressionism sai alguse Esimese maailmasõja eel Saksamaal. Eestisse jõudis vabariigi algusaastatel, mõjutades enim luulet (ajaluule)
annaabi.ee 
