Kooli hirm.
siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis.
"Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga.
"Mida, misasja?"
"Ära teeskle, et sa ei teaks sellest mitte midagi, sa tead väga hästi, me teame väga hästi, kõik
teavad väga hästi! "kõlab süüdistav noot, Liisa huulilt.
"Räägi asjast!"
"Sa oled lihtsalt üks haige tüüp, mõistad? "
Kadri pruunides silmades peegeldub hirm, ning pärlendavad pisarad.
Klassijuures oli aga poistepunt, nad jõllitasid mind silmanurgast, see oli enesest mõistetav.
Tüdruk peatub hetkeks, sest nagisevast koridorist kostavad tõtakad sammud.
"Värdjas! "röögib kellegil madal, kuid tugev hääl teiselpool koridori.
Kõik vaatasid mind väga kurja ja metsiku pilguga, mis tekitas minus aina nõrkust.
Kell helises ning oli aeg minna tundi, enne tunni algust öeldi mulle samamoodi jubedusi, mis
näpistas mu sees
annaabi.ee 
