Usaldusväärsus ehk nõue olla piisavalt kinnitust leidnud võimaldab meil eritada ,,paljast arvamust" teadmisest kui hästipõhjendatud uskumusest. Siin ei ole teravat piirjoont teaduse hästipõhjendatud seaduste, teooriate või hüpoteeside ning nõrgalt põhjendatud eelaimduste või ideede vahel. Selgus ja täpsus nõuab, et teaduses kasutatavad mõisted oleksid nii täpselt piiritletud kui võimalik. Teaduse arengu kvalitatiiv-klassifitseerivas staadiumis tähendab see, et tuleb viia miinimumini piirjuhtumite ebamäärasus. Koherentsus või süsteemne struktuur on see, mida T. H. Huxley pidas silmas, kui defineeris teadust kui korrastatud argiteadmisi. Teadus ei ole igasuguse informatsiooni kogum, vaid faktide hästiseostatud süsteem. Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte
emotsioone. Kalduvus tunda hirmu, kalduvus tunda rõõmu. Füüsiline seisund – vastavalt hormonaalsele muutusele muutuvad ka isiksuseomadused. Isiksus – käitumise algpõhjus. Tüüp - kui on isiksuseomaduste komplekt, siis see komplekt määrab ära selle kuidas tajun maailma, kirjeldan teisi ning iseend. See paradigma on suuteline ennustama inimese käitumist, kuna on olemas joon, mis võimaldab mõõta isiksuse omadust. Klassifitseerivas paradigmas pole teraapiat, kuna ei saa muuta püsivat omadust. KRITEERIUMID ISIKSUSE TEOORIALE: Internaalsus, mitte situatsioon. Seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus. Isiksus on tervik, mitte elementide kogum. Eneseteadvuse osa isiksuses. Keskkond mõjutab, aga isiksus pole märäatud keskkonnaga. Käitumismotiive tuleb otsida olevikus ehk ei ole mõtet rääkida sellest kuidas
annaabi.ee 
