Intellektuaalomand
konventsioonis: 1883 Pariisi konventsioon (tööstusomand) ja 1886 Berni konventsioon
(autoriõigus). Nende korduvalt täiendatud konventsioonide aluselt loodud
Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Büroo kujundatakse 1967 WIPO-ks (Genfis, ÜRO
special agency).
WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida
järgmiselt:
1. Põhikonventsioonid
2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag)
3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt).
Intellektuaalomandi õiguskaitset, eriti selle rakenduslikku külge puudutab ka
Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping.
Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed
organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab
välja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamärgiamet (OHIM) registreerib
Ühenduse kaubamärke (CTM).
Lugeda: Kukrus, lk 29-42, 123-163.
2
annaabi.ee 
