keskkonnas bakter parajasti on. Samas määrab bakteri metabolism ära omakorda selle, millises keskkonnas ta on üldse võimeline elama. Teatud bakterid on võimelised muutma oma metabolismi, muutes valkude sünteesi, selleks, et paremini kohanduda keskkonnaga. Üldjuhul klassifitseeritakse baktereid metaboolsete protsesside põhjal, kuid alati ei pruugi konkreetne klassifikatsioon võimaldada kõikide liikide paigutamist olemasolevatesse tekitatud klassifikatsioonidesse. Näiteks eeldati, et obligatoorsed anaeroobid ei ole võimelised elama hapnikuga keskkonnas, kuna neil puudusid ensüümid selleks, et elimineerida toksilisi hapniku produkte. Nüüd on juba leitud, et teatud obligatoorsetel anaeroobidel on olemas samad geenid, mis aeroobidelgi selleks, et sünteesida vastvaid ensüüme, ning osadel on teised mehhanismid selleks, et kaitsta ennast oksüdatiivse stressi eest. Bakterite tohutu mitmekesisus ning võime
adressaati. Mõiste mõiste pärast e) Sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul f) Mäng -- tugineb võrdsusel ja sümmeetrial rituaal -- väljendub ühe osapoole headuses g) Kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja sündmuse struktuuri Totaliseeriv mõtlemine -- ilmneb, et erinevad klassifikatsioonid kanduvad pärismaalastel üle teistesse klassifikatsioonidesse, nt. loomtaimlooduslik element on justkui ühe tervikliku klassifikatsiooni alaaspektid. Kirjeldades kõrgkultuuride erinevusi toob Levi-Strauss välja kaks kultuuri tüpoloogiat: a) baseerub pärimusel -- on suunatud tuleviku ennustamisele ja siin omab suurt rolli sümboolika. Lause asemel, mis kirjakultuurides omab primaarset kohta kommunikatsioonis, kohtame siin ornamentikat kui maagiliste sündmuste ja objektide ahela kujutist ja struktuuri