Keeleteaduse alused
oleüksustel iseseisvaid tähendusi, kuid neist saab moodustada lõpmatu hulga tähenduslikke
jadasid. Seda omadust nimetataksegi keele kaheplaanilisuseks.
keelepädevus e. keele kasutamise võime
keeleteadus- seda mõistet on kasutatud igasuguse keelt puudutava uurimustöö kohta.
kirjeldav lause- nimi- või omadussõnal põhinev moodustaja tõstab esile subjekti mingi
omaduse või iseloomustab teda mingil viisil
klassifikatoorsete tunnuste süsteem- selle aluseks on kuni nelikümmend artikulatoorset e.
hääldamist kirjeldavat tunnust
klusiil e. sulghäälik
kodeerimisomadused- süntaktilised vahendid, millega väljendatakse lauseosade vastastikust
mõju
kognitiivne semantika- selle eesmärgiks on uurida, kuidas keelerääkija näeb oma maailma ja
mil määral esineb maailmapiltide vahel keelest ja keelerühmast lähtuvaid erinevusi.
kognitiivne tähendusteooria- psühholoogial põhinev tähendusteooria
annaabi.ee 
