Tallinna Linnateatri "Preili Julie"
valetasid. jean ja preili planeerivad koos põgeneda, samas mõistavad, kui väga nad üksteist
põlastavad. christine, kes kõige selle ajal magas, lubas juhtunust kuuldes kõik krahvile ära rääkida,
ja lavastus lõppes julie enesetapuga, kuna kokkukeedetud supist ei tundunud olevat enam muud
väljapääsu. tema eneseväärikus oli kadunud.
3)minu jaoks kajas lavastusest kõige enam välja see, et nende probleemid olid üles ehitatud
enamjaolt klassierinevusel. kui kõigile kolmele tegelasele anda ühine positsioon, siis oleks
sündmustik tohutult erinev. julie ja jean näevad üksteises mitte inimest, vaid seda ühiskondlikku
kasti, kus sees nad on. julie tahab langeda madalamale, et lasta lõdvaks ja jean pürgida redelil
üles. nende iseloomud ei võrdu nende staatusega, kuid nad ei mõista seda, enne, kui nad üksteise
tõeliseid palgeid näevad.