Seal oli teater ja palju lauljaid, pillimehi. Puhkusaega tal eriti polnud. Seal ta suutis kujundada välja palju stiile. Ta suutis koguda suurt kuulsust, kuni vürst suri ja ta oli sunnitud lahkuma. 27)Londonis oli ta aastatel 1790 1792 ja 1794 1795 , kus ta dirigeeris ta kõige tuntumaid enda sümfooniaid, tippteoseid. Oxfordi ülikool tunnustas teda audoktori nimetusega. 28)Tähtusus: *Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. *kujundas klasikalise keelpillikvarteti- ja sümfooniastiili. *lisas orkestrisse flöödi, trompeti, timpanid, klarneti. *teosed olid elurõõmsad ja nooruslikud. Humoristlik-tantsulised meeleolud vaheldusid lüürilis-eleegilistega. 29)Haydn lõi 107 sümfooniat. Kõige erilisem neist oli 1772. aastal ,,Lahkumissümfoonia", kus ta andis vürstile märku, et pillimehed tahavad koju. Seal ta tegi omapärase lõpu, kus pillimehed lõpetasid ja lahkusid lavalt ühekaupa
- alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck - isiksuse 3 dimensiooni: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism - ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) - introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam - isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega - kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus Gray - arendab eysencki teooriat edasi - reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon - Lähenev VS vältiv käitumine BIS- käitumusliku inhibitsiooni süst: vältimine, ebameeldivate sündm vältimine, neg emots, serotoniin ja noradrenaliin
KLASIKALISE JA MOLEKULAARGENEETIKA KUJUNEMINE. Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamin...
annaabi.ee 
