Brahmsi kammermuusika
Enamus finaalidest on
sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op
115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud)
variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga.
Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3
klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2
keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja
klarnetikvintett
See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks!
Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus
soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2
klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni
õukonna orkestri klarnetisti Richard Mühlfeldiga, kellega Brahms 1880-
ndate lõpus tutvus ning kelle mäng Brahmsile sügava mulje jättis. Sageli