Tiit Lauk humanitaar
jõudis ka professionaalsele tasemele. Seda väidet tõestab ilmekalt Kurt Strobeli ja Hans
Speegi näide, kes mõlemad said nooruses klassikalist viiuliõpetust, mis kummalegi aga huvi
ei pakkunud. Muutus tuli koos džässiga tutvumisega – Strobelist sai meie esimese džässbändi
liider ja kümnendi (1920–1930) parim trummar, Speek tõusis autodidaktina vaid paari aasta
jooksul eesti parima svingbändi Kuldne Seitse juhiks ja tunnustatuimaks arranžeerijaks,
jõudes samal ajal klarnetistina ja saksofonistina rahvusvahelisele tasemele. Džässi kaudu
jõudsid muusika juurde ka Eesti muusikakultuuri hilisemad suurkujud Tiit Kuusik ja Gustav
Ernesaks, mida võib pidada ehk džässi üldse suurimaks teeneks meie süvakultuuri ees.
Nagu selgus, mõjutas džässmuusika võidukäik otseselt ka puhkpilliorkestrite selleks ajaks
üsnagi väljakujunenud repertuaari, kuhu ilmusid uudsed tantsurütmid tango, boston, one- ja
twostep jt