kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga. Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3 klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks! Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus
19 nr.3), "Leinamarss" (op.62 nr.3), "Kevadelaul" (op.62 nr.6), "Ketruslaul" (op.67.nr.4) Vokaalmuusika Romantismiajastu heliloojaile üldomaselt on ka Mendelssohn kirjutanud laule (neid on umbes 80 ) Tähtsal kohal on ka tema vaimulike tekstidega kooriteosed: kantaadid , psalmid, motetid, jm. Kammermuusika: Teoseid erinevatele klassikalistele ansamblikoosseisudele: Klaverisekstett, 2 keelpillikvintetti, 7 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, 2 klaveritriot, 2 viiuli- ja 2 tsellosonaati, 1 klarnetisonaat, 6 orelisonaati, ka teoseid puhkpillikoosseisudele. Mängituim on noorpõlves loodud Oktett keelpilllidele Es- duur aastast 1825. 3
annaabi.ee 
