Tallinna Tööstushariduskeskus Suunaventiilid 8.2 Suunaventiilide konstruktsioonid See millal on kasutusel vahetu juhtimisega ja millal võimendusega Suunaventiile on kolme tüüpi: juhtimine, sõltub vajalikust juhtimisjõust ehk suunaventiili mõõtmetest - siiberventiilid (kolviga) - klappventiilid Vahetu juhtimisega siiberventiilid - siiberventiilid (plaadiga, pöördsiibriga) Vahetu juhtimisega siiberventiilides Enim on kasutusel kolviga siiber- juhitakse ventiili siibrit vahetult ventiilid, kuna neil on mitmeid eeliseid elektromagneti, pneumo-/ hüdrosilindri võrreldes teiste ventiilitüüpidega: või hoovaga ilma lisavõimenduseta.
Third level Fourth level Fifth level 1 õhu sissevool. 2 küttesegu sissevool. 3 klappventiilid. 4 segukamber. 5 süüteküünal. 6 - põlemiskamber. Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks, mis põlemiskambris süüteküünla abil põlema süüdataks. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb. Idee ja arendus Idee autoriks oli Frank Whittle, kel läks 9 aastat, et jõuda ideest esimese õnnestunud katsetuseni 1937. aastal.
Whittelit võib pidada reaktiivliikumise leiutajaks, kuigi temaga samaaegselt tegeles sellega ka sakslane Hans von Ohain. 4 Sir Frank Whittle Dr. Hans-Joachim Pabst von Ohain 5 Reaktiivliikumise põhimõte 1 õhu sissevool. 2 küttesegu sissevool. 3 klappventiilid. 4 segukamber. 5 süüteküünal. 6 - põlemiskamber. Segukambrisse voolav õhk ja sellesse pritsitav kütus segustatakse kütteseguks. Seejärel süüdatakse see põlemiskambris süüteküünla abil. Põlemisel tekkinud gaas tungib läbi põlemiskambri ava välja, tekitades tõukejõu, mis raketi liikuma paneb. 6 Kasutusalad Tänu Frank Whittle leiutisele on võimalikuks saanud paljud asjad, mis enne polnud võimalikud
annaabi.ee 
