Mööbel esmajoones kergesti kättesaadavast tugevast ja vastupidavast tammepuust. Tähtsaimaks esemeks ilmselt kirst või kast, mis algselt valmistati õõnsast puutüvest ja varustati raudvitstega tarvitatud reisidel asjade kaasavõtmiseks, püsivalt hoiupaigana, istmena, lauana, magamisasemena. Istmeteks pingid ja järid. Ilmselt ainult tähtsad ja rikkamad isikud lubasid endale tõelisi toole. Populaarsed olid kokkupandavad klapptoolid, kastistmed. Sepistega tugevdatud kapid . Lihtsad nõudekapid koos tänapäevani kasutatavate riiulite ja ustega ("cup borde"). Hilisemal keskajal lisandus ka puhvet (buffet) nõude hoiukohana söögiruumis. Voodid koosnesid saksidel lihtsast nissi või orva paigutatud laudisest, mida täiendati privaatsuse ja sooja tarbeks vaipade-eesriietega. Õlgmadrats kaeti dekoratiivse kangaga. Normannid tõid keskaegselt Prantsusmaalt endaga kaasa enam
Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 17 tõstetuna omandas ta juba kummuti välimuse. Kapid olid kahekordsed, rikkalikult ornamenteeritud – põhjapool kasutati kaunistamiseks ažuurset ornamenti, lõunapool lamedat reljeefornamenti. Nõusid hoiti spetsiaalsetes nõudekappides, mille ülaosa moodustas lahtine vitriin taldrikute näitamiseks Küllusliku ornamendiga dekoreeritud puhvetkapid ilmusid perioodi lõpus. Istemööblist levisid pingid, klapptoolid ja järid, tugitoole oli vähem, neist paistavad silma arhitektuursete motiividega dekoreeritud puust tugitoolid ja klapptoolist edasi arendatud tugitool. Üheks istmevariandiks oli ka liigutatava seljatoega pikk pink. Lauad olid klappjalgadega, lauaplaat võis olla intarsiatehnikas kaunistatud (Itaalia). Mööbli materjaliks kuusk ja tamm. RENESSANSS Renessanss. Sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimunud üleminek keskajalt uusajale. Sai alguse Itaalias 14
annaabi.ee 
