Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25. Südame minutimaht on minutis kopse läbinud õhumaht ja selle saab arvutada järgmiselt: südame minutisagedus x südame löögimaht. 26. Minutimahtu saab suurendada füüsilise pingutuse teel. 27. Väljutatud vere mahu suhe vatsakese kogumahuga diastolis on normaalselt puhkeolekus 70-90%. 28
tahhükardiline väheneb ka pärgarteri verevarustus stenokardia kaebused, rägisev kodade (stenokardia sümptomid!) ja teiste hingamine väljakujunenud virvendus, elundite verevarustus kopsuturse tõttu (kuuldavad ventrikulaarne raginad) tahhükardia Äge Teadaolevad südameklappide Ägeda südamepuudulikkuse nähud klapipuudulikkus, probleemid ägenevate vaevustega. kopsuturse, vererõhu languse, mitraal- või Samas esineb ka südameinfarkti korral tahhükardia, kahvatuse, aordiklappide seda, et klappe liigutavate higistamise, südamepekslemise, puudulikkus papillaarlihaste kiudude rebendite õhupuuduse ja jalgade tursega tõttu tekib ühelt poolt südame täitumise takistus ja teiselt poolt
annaabi.ee 
