Eelmises lõigus nimetatud mootorile tehasest pandud nukkvõllidel jäi LSA enamasti 114-117 kraadi vahele, mis tähendab üsna väikest klapikattumust. Arvestades mootori madalat forsseeritust, võib seda normaalseks lugeda. 26 Enamus aftermarket nukkvõlle on LSA-ga umbes 112 kraadi, mis aitab kaasa pöördemomendile keskmistel pööretel. 108 kraadi aitaks veel rohkem, kuid siis hakkaksid ilmnema juba suure klapikattumuse varjuküljed, nimelt ebaühtlane tühikäik ja madal vaakum, mis oleks probleemiks rooli- ja pidurivõimendile. Kompressoriga 350 CID mootoritele sobib umbes 115-kraadine LSA. Olulistest näitajatest on jäänud veel klapitõus. Selle muutmine ei liiguta võimsust pööretevahemikus üles või alla, kuid kui plokikaaned suudavad suurema tõusu juures paremini hingata (vt. eelmine artikkel), suurendab suurema klapitõusuga nukkvõll maksimaalset pöördemomenti ja võimsust
Väntvõlli pöördenurki klappide avamise alghetkest sulgemiseni, väljendatuna kraadides, nim gaasijaotusdiagrammiks. Gaasijaotusfaasid sõltuvad peamiselt sellest, kui kiire on mootor. Mida suurem on väntvõlli nimipöörlemis sagedus, seda suuremad on gaasijaotusfaaside nurgad. Kõigil mootoritel on periood, mille vältel nii sisse- kui väljalaskeklapp on üheaegselt avatud. Seda perioodi nim klapikattumuseks. Kattenurk o vahemikus 16deg kuni 78deg. Klapikattumuse ajal kuigipalju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise ajal kuigi palju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise kestus ja vooluavad sel ajal on väikesed. Sobivaimad gaasijaotusfaasid määratakse iga marki mootorile kindlaks katseliselt. Isegi väikesed kõrvalekalded valitud gaasijaotusfaasidest vähendavad mootori võimsust ja ökonoomsust märgatavalt. Mootori koostamisel seatakse gaasijaotusfaasid õigeks väntvõlli
juhtmehhanismiga kohandatud sisepõlemismootor on kohandatud ainult ühe pöörlemissageduse jaoks ning sellel pöörlemissagedusel saavutab mootor oma suurima pöördemomendi. Kui pöörlemissagedust suurendada siis võimsus küll kasvab kuid pöördemoment aga kahaneb silindri kehvema täituvuse tõttu. Kui sisselaske klapi lahtioleku aega pikendatakse, paraneb ka silindri täituvus kõrgemal pöörlemissagedusel. Võimsus ja pöördemoment kasvavad. Madalatel pööretel tekib aga suure klapikattumuse tõttu suur loputuskadu ja mootor töötab rahutult ning suureneb kahjulike ainete kogus heitgaasis. Neid puudujääke saab varieeritava mootori juhtsüsteemiga vähendada. Täite optimeerimine annab tulemuseks suurema võimsuse, soodsama pöördemomendi kõvera kindlast pöörlemissageduse vahemikust kõrgemal, väiksema kahjulike ainete koguse heitgaasis ning väiksema kütusekulu tänu parema segumoodustumise. [4, p. 226]
annaabi.ee 
