NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
loometegevust piirati või sunniti aastakümneteks loobuma. Kodanlike mõjude kandajaks ja
seega nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud
teatriinimestel. Võimud nõudsid neilt varasema loomingu mahasalgamist ja ümberhindamist
ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid
loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised. EK(b)P KK VIII pleenumile
järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter,
Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt).
Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel,
moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest
reetmisest. Nõukogude korra eesmärgiks oli inimeste harjumuste ning käitumise muutmine
programmeeritavaks, individuaalsuse tasalülitamine
annaabi.ee 
