Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile?
elemente. Kristlasi on Süürias umbes 10% , arvukaim kristlik konfessioon on Antiookia
kreeka õigeusu kirik. Riiki valitsev Assadi klann kuulub alaviitide hulka. Alaviidid on Süürias
selge vähemus ja vähemalt formaalselt peetakse neid šiiitide haruks, kuid keda ei usalda
sunniitide kõrval ka mitte kõik šiiidid, kuna paljud nende rituaalid on vastuolus mitmete
islami põhimõtetega. Alaviidid tunduvat liiga klannilikud. Kindlasti ei ole tegemist
vähearenenud „kolmanda maailma“ riigiga, vaid ühe tänase Euroopa ja Idamaade
tsivilisatsiooni sünnipaigaga. Süüria kirjalik ajalugu on tänaseks ligi 5000 aastat pikk. Samas
pole usutav, et Süüria oleks lähitulevikus valmis „läänelikuks demokraatiaks“, vastavad
avaldused mõjuvad utopistlikult.
Režiimi säilimisest on huvitatud Iraan ja Venemaa, sest Süüria on nende olulisemaid liitlasi
regioonis