Parem armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada.
Soti kirjanik, Peeter Paani
looja James Barrie on öelnud: ,,Ärgu ükski, kes armastab, nimetagu end õnnetuks, sest isegi
vastamata jäänud armastusel on oma vikerkaar." Minu arvates on kõigis kaotustes, mis mu
teele satuvad peale kurbuse ka õppetund. Ükski raskus ja kaotus ei ole ilma eesmärgita ja pole
täiesti negatiivne. Kui kogu kaotusvalu seisneb inimese jaoks üksnes kibestumuses ja vihas,
võis ju armastuse asemel tegemist olla hoopis tühipalja sõltuvust tekitava klammerdumisega.
Kannatades võiksime hoopis meenutada kauneid hetki, mis meile armastuses osaks on saanud.
On äärmiselt mõistetav, et esmapilgul on raske näha halli ja nukra maailma taga värve, ent
kaotused, sarnaselt õnnetustele, kriisiolukordadele ja haigustele näitavad, mis on tõeline, mis
näiline, mis on oluline, mis mitte.
Kõik ehedad armastuslood ei pea lõppema sarnaselt muinasjuttudele: ,,...ja kui surm neid veel
lahutanud ei ole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani