Eesti uusima aja ajalugu
a
Eesti-Läti sõjaline leping. Poliitline koostöö oli nõrk, aaga käidi 2x aastas välisministrite
konverentsil.
Detsembris 1938 presidendi poolt välja kuulutatud erapooletuse korraldamise seadus oli välja
töötatud Oslo rühma riikide neutraliteedidekreedi eeskujul, kuid see oli ka kõik. Eesti
kuulutas end erapooletuks, nagu ka kõige alguses oma Manifestis kõigile Eestimaa
rahvastele.
Märtsis 1939 loovutas Leedu ähvarduse mõjul Saksamaale Klaipeida. Moskva üritas Londoni
ja Pariisiga läbi rääkida, et need ei sekkuks, kui ta Baltimaad endale võtab, kuid need
keerutasid. Berliin andis kiirema ja parema vastuse. Ega siin suurt laveerida ei olnudki,
suurriigid võtsid selle, mis tahtsid, NL tuli kavaluse ja pealesurumisega, kuna keegi
väljaspoolt nkn ei oleks hakanud takistama.
Kultuurielu põhijooned 1918–40
Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital.