Eestis on aastaid tegeldud peamiselt ravi ja rehabilitatsiooniga, aga ennetustöö on olnud nõrk. 2008 aastal viidi Tallinnas läbi rahvusvaheline seminar City-AIDS 2008, kus erinevate linnade esindused jagasid oma kogemusi võitluses HIV levikuga. Seminar korraldati koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega UNITAR, mis on ÜRO uuringu- ja koolitusorganisatsioon Genfis ja ÜRO aidsiprogrammiga UNAIDS. Osalesid esindused Tallinnast, Narvast, Riiast, Vilniusest, Klaipedast, Peterburist, Kaliningradist, Odessast, Helsingist ja Stockholmist. Iga linna esindus koostas seminari lõpuks lihtsa tegevusplaani HIV ohjamiseks oma linnas, kus toodi välja olulised valupunktid, valiti sobivaid meetmeid ning vajalikke ressursse plaanide elluviimiseks (Erala 2008). 2011a. toimus Euroopa HIV-i konverentsi, mis tõi Tallinna kokku ligi 500 rahvatervise spetsialisti üle kogu Euroopa ja Kesk-Aasia. Konverents keskendus HIV-i ennetustöö ja
tagalasse, Nõukogude allveelaevad ja lennukid varitsesid neid merel. Suurim õnnetus tabas neid, kes lahkusid Kuressaarest viimaste hulgas. 4. oktoobril, päev enne Punaarmee dessanti Muhust Saaremaale, lahkus Saksa laevadega veel 595 põgenikku. Pärast vahepeatust Vindavis (Ventspilsis) saadeti põgenikud kahel laeval edasi Gotenhafenisse (Gdyniasse). 7. oktoobril jõudis pärale ,,Nautik" 300 eestlasega. Teine laev ,,Nordstern" läks 6. oktoobril kell 10.15 Meemelist (Klaipedast) 50 miili läände kahe torpeedotabamuse järel paari minutiga põhja. Pardal oli olnud 310 eestlast, üldse päästeti 45 inimest (BA MA, RM 45-I/79, 436; BA MA, RM 45-I/247; Hintzer). Kui palju ja kes hukkunute seas saarlased olid, ei tea. Lahingud 1944 24. septembril 1944 vallutas Punaarmee Paldiski ja Haapsalu, õhtuks Mandri-Eestisse Saksa armee üksusi enam ei jäänud. Samal päeval oli Lihula, Kasari, Kullamaa ja Risti piirkonnas
annaabi.ee 
