Kontserdi jooksul esitasid Argo ja Arko mitmeid tuntuid klassikalisi teoseid. Nende seas oli palju loomingut klassitsismi ja romantismi heliloojatelt, nagu nt Brahms, Chopin ja Beethoven. Kõlas ka kaks teost Griegi süidist Peer Gynt: „Hommikumeeleolu“ ja „Mäekuninga koopas“. Poisid harisid ka saalis olevaid õpilasi ja õpetajaid. Nad rääkisid klassikalise klaveri ehitusest ja tõid välja, et täispikkune klaviatuur koosneb 52 valgest klahvist ja 36 mustast klahvist. Kokku on klaveril 88 klahvi. Samuti on klaveril ka pedaalid ja nende ülesande seletasid ka poisid ka lahti. Tavaliselt on klaveril 2 pedaali. Parempoolne pedaal on kõikide mängitud klahvide kõla hoidmiseks, isegi kui näpud klahvidelt eemaldada. Vasakpoolset pedaali ehk Una Corda’t kasutatakse kõla muutmiseks pehmemaks ja vaiksemaks. Juhul kui klaveril on ka kolmas ehk keskmine pedaal, jätab see kõlama vaid esimese mängitud akordi.
kajavad siiamaani, 270 aastat peale paigaldamist. Orel oli peaaegu täielikult uuesti ehitatud ja uuendatud 19.sajandi kombel Aristide Cavaillé-Colli poolt. Organisti ametikohta Notre Dame'is koos Saint Sulpice'i organisti ametikohaga Saint Sulpice'i kirikus, kus on Cavaillé-Colli suurim instrument, peetakse üheks kõige prestiizsemaks orelimängija ametikohaks kogu Prantsusmaal. Orelil on 7800 toru millest 900 on tunnistatud ajalooliseks. Orelil on 109 klappi, viis 56-klahvist koosnevat klahvistikku ja 32-klahvine pedaalistik. Üks kõige tuntumaid organiste Notre Dame'is oli Louis Vierne, kes hoidis seda positsiooni 1900-1937. Oma ametiaja jooksul muudeti Cavaillé-Colli oreli tonaalsust, eriti 1902. ja 1932.aastal. Pierre Cochereau algatas edasised ümbertegemised(paljud, ms olid juba Louis Verne'i planeeritud), sealhulgas oreli elektrienergiale üleviimise 1959. and 1963. aasta vahel ( esialgne Cavaillé-Colli konsool asendati uue Anglo-Ameerika stiiliga)
Muudatused võivad olla tingitud nii disaini vigadest kui ka tellija poolsest nõudmiste muutustest, mis kerkivad esile katsetamise faasis. PILET 8. Klaviatuur (skaneerimine). Kui klaviatuuril toimub mingisugune klahvivajutus (scan kood), saadetakse signaal kahendsüsteemis järjestikkujul mööda siini CPUsse. Klaviatuurist ,,väljub" kahendsüsteemis olev ASCII-kood. Igal klahvil on omaette ASCII-kood. Kombineerides erinevaid modifikaatorklahve (CTRL, ALT, Shift), saab ühest klahvist esile kutsuda alternatiivse koodi. Kui on vaja sisestada märke, mida klaviatuur ei sisalda, muudab arvuti ASCII-koodi vastavalt teiseks koodiks. Näiteks täpitähed. Klaviatuurilt saadetud signaali saab jälgida digiossiga, mille sisendisse on ühendatud arvuti COM-port, kuhu omakorda terminalist saadetakse täht. Siis jälgime RS232 standardipõhist koodi/signaali. Klaviaturi põhiosadeks on lülitid ja kontroller. Lülitid on kas mehhaanilised või mittemehhaanilised. Kontroller skaneerib
annaabi.ee 
