Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis).
pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV- le oma arengutee (st.mitte jrgida Moskva poliitikat ja suuniseid). Suure hppe kigus: veti eesmrk tita viisaastaku plaanid he aastaga alustati maal hiigelkommuunide rajamist, mis lisaks pllumajanduslikule tegevusele haaraks ka tstust ja tegeleks sjavelise vljappe andmisega alustati totaalset vrdsustamist (riietusest sgini) ritati maksimaalselt arendada metallitootmist (selleks rajati peaaegu kigisse kladesse keskaegse vlimusega sulatusahje; toodang kasvas kll 2 korda, ent oli ebakvaliteetne) algatati kampaaniad varblaste hvitamiseks, kes svad ra liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne. Suure hppe tulemused: tstuses toodangu hulga ja kvaliteedi langus pllumajanduse allakik nljahdad, mille tttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) 17. hiina ei nustunud titma vene ksklusi 18. korea sda 19
annaabi.ee 
