Just selle omaduse tõttu on klaas hinnatud kui hästitöödeldav materjal prilliklaaside tööstuses. Sõltuvalt vajalikust protsessist (venitamine, pressimine, puhumine) valitakse sobiv temperatuuri vahemik. Fakt on see, et klaas on viskoosne materjal ja ta ei säili tahkena samas asendis igavesti. Seda tavaelus igapäevasel klaasikasutamisel ei märka. Aga näiteks klaasi vajumist võib silmaga näha, kui vaadata mõne vana kiriku aknal klaasvitraazi võib märgata klaasi paksuste erinevust üleval ja all, sest klaas on ülevalt palju õhem kui altpoolt. Põhjus: klaasi viskoosne mass langeb sajandite jooksul vähehaaval allapoole. KLAASIVALMISTAMISE AJALUGU Kuigi klaas on üks vanematest ja kõige tavalisematest materjalidest, mis on kunagi valmistatud, leidub veel tänapäevalgi palju küsimusi tema täpse olemuse kohta. Klaasi võib defineerida kui amorfset (mittekristallilist) kõva materjali, mida saadakse
Kõige kuulsam Jumalaema kirik Pariisis. Peaportaali kohal kuningate galerii, ümmargune roosaken, kõrvaluksed väiksemad, kaks torni, veesülitid. Tornidel puudub tornikiiver. Amiens´i katedraal, Reimsi katedraal, Kings College Cambridge´is, Jaani kirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kirikutel kasutati ka raiddetaile- ristlillikuid, krabisid. Kirikutele hakatakse ehitama kellatorne (läänetornid). Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. VAATA LK 114-115 Gooti ajal oli ka klaasvitraazi õitseaeg. Linnaehituses: · Majad lihtsad, vähe kaunistusi · Talajupp (kraami ülesvinnamiseks) · Korrused ebaühtlastel kõrgustel · Peauks viis otse pereruumi (seal võeti vastu kliente, tehti tööd, seal asus ka söögilaud) · Tänavad olid kitsad ja mitte kõige puhtamad · Linnakindlustused · Aknad väikesed · Peauks teravkaarne · Terav, kõrge viilkatus · Majad tihedalt üksteise kõrval · Linna ümber sageli müür Gooti maalikunst
annaabi.ee 
