Villanuga läheb vaeva nägematta villast läbi. Isolatsioonimaterjalid tuleb paigaldada nii, et need on tihedalt ümbritsevate konstruktsioonide ja üksteise vastas. Isolatsiooni paksus tuleb valida nii, et kogu isolatsioonivahe saab täis. Tänu elastsusele liibub Isover mineraalvill tihedalt vastu konstruktsioone ning taidab tühimikud, mis muidu jääks külma sillaks. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill sulab juba 500- 600 kraadi juures. Klaasvillade hulgas olemas väga vähe levinud tulekindlam nn valge vill, mis talub kuumust kuni 750 kraadi. Valge vill on samas ka soojapidavama ja tolmavus on nullilähedane ning samuti nahaärrituse tekkimise võimalus villa käsitlemisel või kokkupuutumisel on praktiliselt olematu. Klaasvilla paigaldamisel on ohutusnõuded tegelikult päris suured ,kuna ime pisikesed klaas kiud mida ei ole
Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev. Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei ole kahjulik tervisele ning ei oma midagi ühist vanemale põlvkonnale tuntud klaasvatiga. Puistevill vastab ehitusmaterjalide saasteklassile M1. Hetkel parim turul saadaolevatest hingav puistesoojustusmaterjal. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill on toorme osalt 100% keskkonnasäästlik Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, Seade hakib villa lahti ja kohevaks ning suruõhu ja voolikuabil suunatakse vill soojustatavale pinnale mis 4 võimaldab villa transportida kuni 30 m kõrgusele ja 80 m kaugusele. Puhuri tootlikus on ~30 m³ tunnis. Tavaliselt teostab töid 2 töölist
ruumi. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta tervist-Eestis vanemale põlvkonnale tuntud tervist kahjustanud ja paigaldamisel torkinud klaasvill on ajaloo prügikastis koos teiste vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Kivivillad Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, mis tootmisprotsessis sulatatuna kukub kiiresti pöörlevatele ketastele ning sealt lenduvad pritsmed moodustavad kiud.
annaabi.ee 
