temperatuuriga kehad või ained, näiteks on nendeks tähed, kaarleek, gaaslahenduslaps, plasma. Kõige igapäevasemaks ultravalguseallikaks on Päike. Päikese käes viibides muutub inimese nahk pruuniks. Pruun jume tekib tänu sellele, et organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Vähestes kogustes on ultravalgus inimesele kasulik, kuid liigne päevitamine ja suurtes kogustes ultravalgust võib tekitada nahavähki, silmahaigusi ja tapab baktereid. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Et UV-kiirgus hajub õhus märksa enam kui nähtav valgus, siis saab suvel päevituda ka varjus, kus pole kiirgus nii kõva. Maal olevaid organisme kaitseb liigse ja ohtliku UV-kiirguse eest osooni kiht, kus neeldub suur hulk ultravalgusest. Kuna osooni kihti on tekkinud augud freoonide laialdase kasutamisega, jõuab Maale nüüd rohkem ultravalgust kui varem. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis hambaplommide
Mõõdukas koguses on organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees. Suures kontsentratsioonis hävitab kõik mikroorganismid ja seda kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Ultravalgus on tugeva fotokeemilise (mõjub filmilindile, fotosüntees, osooni tekkimine) ja bioloogilise toimega (päevitamine, D2 vitamiini teke, suurtes kogustes tekitab nahavähki ja silmahaigusi). Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Päikeselt tuleva liigse ultravalguse eest kaitseb meid Maad ümbritsev osoonikiht, kus neeldib suur osa ultravalgusest. Ultravalgust kasutatakse meditsiinis, valgustehnikas kutsub esile luminestsentsi, salakirjade või kustunud tekstide kindlaks tegemisel. Aljona Treffner
kehad või ained: tähed, kaarleek, gaaslahenduslamp, plasma jt. Kõige igapäevasemaks ultravalguse allikaks on aga Päike. Kui Päikse käes viibida, siis muutub inimese nahk pruuniks organism kaitseb end UV-kiirguse eest. Päevitamisega ei tohi aga liiale mina, see võib põhjustada nahavähki. Suures koguses on UV kiirgus kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ja silmahaigusi. Inimese silmi kaitsevad ultravalguse eest hästi klaasprillid, sest klaas neelab tugevalt ultravalgust. Mõõdukas koguses on ultravalgus organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees. Ultravalgusel on tugev bioloogiline toime, fotokeemiline toime ning väike läbitungimisvõime. Seda kasutatakse meditsiinis, astronoomias, valgustehnikas-kutsub esile luminestsentsi, plasmatoodetes, fotokeemias, bioloogias ja salakirjade või kustunud teksti kindlaks tegemisel. Meditsiinis
annaabi.ee 
