eest. Vikerforelli kasvatamine sumbas Saaremaa rannikul Tuurlaste ja vikerforellikasvatuse sumbad Eesti SEJ soojaveelises väljavoolukanalis 9. 11 BASSEINID BASSEINID Basseinid ehitatakse väikeste ja korrapärastena tehismaterjalist (betoonist, metallist, plastust, kilest), vahel isegi puidust või niiskuskindlast vineerist. Valdavad on kerged, hästi teisaldatavad, kergesti monteeritavad ja puhastatavad klaasplastust või PVC –kilest basseinid. Need võivad olla ümmargused, ruudu- või väljavenitatud ristküliku kujulised. Paljud kalakasvatajad eelistavad ümmargusi basseine, millel pole puuduliku veevahetusega nurki, kuhu koguneb jäätmeid. PVC basseinid on ümara kujuga. Basseine on võimalik paigutada tihedalt hoonesse, näiteks kaarhalli, kus neid saab valvata ning nad on kaitstud ilmastiku toime eest. Basseinid läbivoolul põhinevas kasvanduses BASSEINIDE TÜÜBID
võimalikult kiire kasv, vaid loodusesse laskmisel hästi kohanev asustusmaterjal, ja tootmises ei rakendata maksimaalseid asustustihedusi ning kiireimat juurdekasvu tagavaid söötmisreziime. Lõhe ja meriforelli marja inkubeeritakse horisontaalsetes haudeaparaatides. Pärast koorumist lebavad eelvastsed mõne aja haudeaparaadis. Kui nad tõusevad b. ujuma, hakatakse neid sööma õpetama ja viiakse üle klaasplastust basseinidesse. Asustus kalade suurus sõltub palju veetemperatuuridest ja kasvatamise intensiivsusest. Eestis asustatud aastased lõhed on tavaliselt olnud 3040 g, kaheaastased 60100 g raskused, kuid võimalik on toota ka 100200 g kaaluvaid laskujaid ja mõnel aastal on seda ka tehtud. Jõeforell (Salmo trutta fario) on hinnatud sportliku püügi objekt. Tihti kindlustavad meie
annaabi.ee 
