Survetugevus on suurem 600-1200N/mm2 ja tõmbetugevus on väiksem 30-60N/mm2 8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19
LCD ehk vedelkristall monitorid Kasutusel algselt sülearvutites, kuna on enda mõõtmetelt väiksed. Nüüd kasutusel ka tavaarvutite kuvaritena, ei arvestata värskendus sagedust LCD suudab võimaldada suuremat eraldusvõimet kui CRT monitorid väiksemate tollide juures Parameetrid: pixleid 65MHz, värskendussagedus nii horisontaalne kui vertikaalne, reageerimsikiirus ms, vaatenurk nii horis, kui vertik, sama ka polariseerimisnurk Jagatakse: passiv ja aktiivmaatriks Passiv: koosneb kahest klaaspinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaaspindadele on kantud elektroodid veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metallühendist indiumtinaoksiidist, värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter: STM (Super Twisted Nematic), DSTN, FCSTN, Aktiiv: TFT (Thin film Transistor), mille peamiseks osaks on klaaspinna peale kantud õhuke fotolitograafia tehnoloogias tehtud transistorimaatriks, 1 ekraanipiksel = 3 transistoriga (640x480x3), kasutatakse tagant